„Kui mulle tehtud põhjalike uuringute käigus selgus, et mul on ülikõrge plastiku tase kehas, siis ma ütlesin, et see pole võimalik … Siis hakkasin meenutama, et olin umbes kaks aastat joonud iga
päev plastikpudelist vett, päevas vähemalt 1,5 liitrit. Sest vesi on ju kasulik…” kõneleb Kairi Viherpuu, kes on aktiivse tervisesportlasena tegelenud triatloniga, läbinud erinevaid maratone ning
harrastab ka taliujumist.
Kust need plastosakesed organismi said, mõtiskles Kairi. Vastus küsimusele sai olla vaid üks – plastikpudelitega tegi Kairi Viherpuu lõpparve. Veel enam – poolteist aastat tagasi ühines ta joogivee tootjatega, kes villivad allikavett Eesti puhtaimast veemaardlast, Pandivere kõrgustikul paiknevatest Lavi allikatest. Ja mitte plastikpudelitesse.

Lavi allikavesi – kõige puhtam vesi

Lavi allikaveed tulevad pinnale Pakerordi-Tiskre kihistus, mis koosneb peamiselt liivakivist ja aleuriidist. Siin kohtuvad kahe veehorisondi head omadused: sügavuse tõttu on veel suurem kaitstus kui pinnaveel, samas maapinnalähedase allikalise iseloomu tõttu soodne keemiline koostis – puuduvad kahjulikud lisandid, mis sügavamal esineda võivad, samuti radioaktiivsed lisaained.

Pandivere – parim paik ökoloogiliselt puhta vee ammutamiseks

Põhjavee koostis kujuneb sadevee filtratsiooni kaudu läbi maapinna. Mineraalide lahustumine põhjavette ja vees leiduvate mikroorganismide koostis sõltub kohalikest geokeemilistest tingimustest, sadevee ja ka heitvee omadustest. Vees vôivad esineda mikroorganismid, bakterid, viirused, mineraalid, halvemal juhul ka näiteks plastikute ja ravimite jäägid. Kõike, mida esineb maapinnal, võib leiduda ka pinnavees – nii lahustunud kujul kui ka heljumina. Taimestik, muld, maapõue liivane pinnakate ja settekivimid seovad kõik kahjulikud osakesed, filtreerides vett suurepäraselt. Samas – koormab see liigselt maapinda ega suuda eespool manitud ülesannet täita.

Parimaks looduslikuks jätkuks vee saamisel on ammutada joogivesi puhta loodusliku pinnakattega ja väikese ökoloogilise koormusega piirkonna isevoolulisist allikaist, nagu on seda Lavi allikad.

Lavi allikavesi ei vaja töötlemist

Joogiveele on kehtestatud iseloomustavad suurused, mida nimetatakse parameetriteks. Mõõdetakse mikrobioloogilisi, keemilisi ja indikaator-parameetreid. Lavi vee nätajad on kõigi suuruste osas
eeskujulikud, mistõttu pole vajadust joogivee tööstuslikuks töötlemiseks.
Joogivee töötlemine hõlmab üldiselt mitmesuguseid tehnoloogilisi protsesse, mille tagajärjel vesi muudetakse tarbimiskõlblikuks ja näitajad joogivee nõuetele vastavaks. Lavi vee allikal on aga maapinnast väljudes kogu tänapäeva veetehnoloogias kasutamist leidev juba olemas:

  • õhustamine ja oksüdatsioon;
  • kalgendamis-, selitamis-, filtreerimis- ja ioonvahetus;
  • toimunud on desinfitseerimisprotsess, raskemetallide ja fosfaatide eraldumine, bioloogiline ärastus ja viirusetôrje.

Loodus ise on puhastuse läbi viinud ilma kahjulike kõrvalnähtusteta. Selle tõttu on Lavi allikast väljuv vesi äärmiselt puhas, väga mõõduka mineraalsuse, joogiveele sobivaima karedusega ning säilitanud ka joogiveele iseloomuliku mikrobioloogilise koosluse, mis töötlemise käigus kaduda võinuks, aga mida meie soolestik ära tunneb ja tervitab. Ka bioloogiliselt puhas Lavi vees on vähe toitaineid, järelikult ei ole baktereil võimalust selles keskkonnas vohama hakata, seega patoloogiliste bakterite pärast Lavi vee tarbija muret tundma ei pea, ent kindluse mõttes kontrollitakse
vett ka selles osas pidevalt.
Ja uuringud kinnitavad: Lavi allikavesi on mikroskoopilise uuringu kohaselt haruldaselt puhas ja patoloogilised mikroobid puuduvad. Töödeldud vesi on tavapärase allikaveega võrreldes  mineraalivaesem ning fluorisisaldus võib olla madalam, mis toob pideval tarbimisel kaasa hammaste ja luustiku nõrgenemise. Lavi vees on aga optimaalses koguses ka näiteks kaaliumi, mille puudusel südamelihase töö on raskendatud.

Ka sobivaima karedusega

Kogu looduslik vesi sisaldab suuremal või vähemal määral soolasid, mis põhjustavad kareduse. Vee karedust põhjustavd vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Eestis on joogivesi enamasti kare – elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee.
Kuid kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Sobivamaks üldkareduseks veele peetakse 5-7 ekv/l.
Lavi vee üldkareduse näitaja on 5,6 mg-ekv/l.

Mürkained

Pestitsiidide või teiste kemikaalide pideval kasutamisel saastub ka pinnas ja kemikaalid imbuvad põhjavette, kust need satuvad organismi, tuues pahatihti kaasa inimese immuunsustalituse
languse, mõjutades organite talitust ja tekitades neis muutusi. Paljud pestitsiidid toimivad närvimürkidena ja häirivad samuti hormonaaltalitust. Seepärast on oluline, et joogivees ei leiduks pestitsiide ega teisi kahjulikke kemikaale.

Tagasi looduse juurde

Inimese organism koosneb 70% veest ja vee kvaliteet määrab meie organismi tegevuse ning tugevuse. Kogu inimkonna joogivee kvaliteet on langenud eespool toodud põhjustel ja esimene raskem näide on Covidi levik. Meie immuunsus on nõrgenenud, kuna oleme eemaldunud puhtast loodusest, mis kaitseb meid mitmete haiguste eest! Kõik meie söögid ja joogid on raskelt töödeldud
pika säilivusaja eesmärgil. Hea joogivee saamiseks on uurijate meelest kriitilise tähtsusega varuda aluselist vett saastumata allikast, mille pH on 7,3-7,5. Inimese vere ideaalseim pH on 7,356. Lavivee looduslik pH sisaldus on 7,3.

Milline on keskmine pudelivesi ja selle mõju tervisele?

Peamiselt võetakse tavaline pudelivesi pudelitesse villimiseks linnatrassidest ja filtreeritakse ning töödeldakse vajalikul viisil. Mikroobide hävitamiseks lisatakse erinevaid elu arengut pärssivaid
ühendeid ning vesi ongi joogikõlbulik vähemalt kaks aastat!
Teinekord lisatakse ka tundmatut päritolu, ehkki tuntud koostisega mineraale. Sellise vee kvaliteedi tasemega ongi tarbijad harjunud. Plastpudelid on teinud suure võidukäigu ja tarbijad on võtnud plasti omaks. Kahjuks teist nii odavat, mugavat ja pakendamist võimaldavat materjali tööstuse tarbeks veel leiutatud ei ole. Aga plastil on oma mõjud, sageli ohtlikud, ka inimese
organismile. Suurimaid ohte tervisele joogivee plastpudelite materjalis ja ka muudes plastpakendites on bisfenool A(BPA). BPA häirib organismis endokriinsüsteemi toimimist ning
mõjutab hormanaaltasakaalu. Vee üks võimsamaid omadusi on lahustada kokkupuutepindadelt endasse erinevaid keemilisi ühendeid määral, mida ükski teine toiduaine ei tee.
BPA joogivees mõjutab söögiisu, võib kaasneda kehakaalu tõus, une rütmihäired, muutused sugutungis, võib langeda viljakus, tekkida isegi vähirakkude areng …

Eestimaa väärt vesi kvaliteetpakendisse

Lisaks sisaldavad plastpudelitesse villitud vesi, mahlad ja muud joogid tootjast olenevalt plastmassipritsmeid ja muid plastosakesi. Pudelitesse villimine toimub sellise survega, mille jõud lagundab vedelikuga kokkupuutuvat seadme pinda ja haarab pudelivette kaasa mikroosakesi. Viimasel ajal on tööstuses siiski hakatud kasutama uudset, aga samas kallimat materjali, mille sisekiht on BPA-vaba. Selleks on näiteks tugev, mitmest kihist koosnev paun (inglise keeles pouch). Vastav info on märgitud ka pakendi peale. Neisse on pakitud nii lastele kui ka täiskasvanutele
mõeldud kvaliteetseid toite ja jooke. Ka Eestimaa kvaliteetseim joogivesi on pakendatud kvaliteetpakendisse.

“Usun, et tänu väärt veele ja uudsele pakendile ma pahadest mikroosakestest oma organismis lahti saingi,” kinnitab Kairi Viherpuu, valmistudes uuteks maratonideks. Iga lonks ehtsat töötlemata
allikavett Pandivere Lavi allikast on võit tervisele!

Allikas: Harju Elu